DOKUMENDID

Hargla Kooli loovtööde läbiviimise kord

Hargla Kooli loovtööde läbiviimise kord allalaadimiseks

Aruanded allalaadimiseks

Hargla Kooli loovtööde läbiviimise kord

1. Loovtöö korraldamine Hargla Koolis
(1) 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riikliku õppekava kohaselt peab kool korraldama põhikooli III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö.
(2) Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks.
(3) Hargla Koolis tuleb loovtöö sooritada 8. klassi lõpuks.
(4) Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.
(5) Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö, kirjandusteose analüüs või muu taoline töö.
(6) Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada:
• õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime kujunemist;
• loova eneseväljendusoskuse kujunemist;
• aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele;
• õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
• iseseisvat ja rühmas töötamist;
• eneseväljendus- ja esinemisoskust, tööd allikate ja andmetega;
• tegevuse kavandamist ning kavandatu järgimist;
• tegevuse ja töö analüüsimise oskust;
• loovtöö vormistamist;
• IKT vahendite kasutamist;
• õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.
2. Loovtöö ajakava ja teema valimine
(1) Loovtöö temaatika valivad aineõpetajad 1. oktoobriks.
(2) Iga aineõpetaja esitab ühe teema.
(3) Teemasid võivad välja pakkuda ka õpilased, olles leidnud õpetajate hulgast juhendaja.
(4) Õpilastele tutvustatakse loovtöö teemasid ning erinevaid võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koostamisele ning tähtaegu.
(5) Täpsema teema valiku teevad õpilased I veerandi lõpuks.
(6) Loovtöö teemad kinnitatakse õppenõukogus.
(7) Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui rühmas (maksimaalselt 3 liiget).
(8) Rühma liikmete tegevus kajastub Hargla Kooli loovtöö aruandes (LISA 1).
(9) Loovtöö esitamise liigi (projekt, õpilasuurimus, muusikateos, näitus vm) otsustab õpilane koos juhendajaga siis, kui on selge, millised õppeained on loovtöö koostamise aluseks ja milliseid vahendeid valitud loovtööks kasutatakse.
(10) Loovtöö esitlemine toimub IV veerandil, täpne kuupäev kajastub kooli üldtööplaanis.
(11) Loovtöö esitatakse 5 tööpäeva enne loovtöö esitlemist.
(12) Direktor kinnitab hindamiskomisjoni ning loovtööde juhendajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine.
(13) Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele.
(14) Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö aruandesse alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja (LISA 1).
3. Loovtöö liigid
(1) Õpilasuurimus
Uurimustöö on kirjalik tekst. Töö kirjutamine annab õpilastele esimese iseseisva uurimustöö kogemuse ning võimaluse tegeleda huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega.
Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas.
Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused.
(2) Projekt
Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine.
Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.
(3) Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö
Loovtöö muusikateose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav, kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimise oskust arendav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja.
Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.
Muusikaõpetuse loovtöö võib olla:
1) Omaloominguline teos – õpilane esitab kuni 2 minutilise varem ettevalmistatud omaloomingulise teose. Teose loomiseks võib kasutada vokaali, akustilisi muusikainstrumente, elektroakustilisi muusikainstrumente, audiovisuaalseid vahendeid või multimeedia vahendeid. Omalooming võib olla pealkirjastatud laul (a capella või saatega), instrumentaalpala või elektroakustiliste-, audiovisuaalsete ja/ või multimeedia vahenditega loodud kompositsioon. Esitusele võib kaasata teisi lauljaid ja instrumentaliste. Teose muusika peab olema õpilase originaallooming.
2) Muusikaelamuse kirjeldamine – kontserdil kuuldu üle mõtisklemine, arvamuse avaldamine ja selle põhjendamine. Teadlik muusikaoskussõnade kasutamine. Emotsionaalse pildi loomine neile, kes kontserdil ei käinud.
Nõuandeid tööks:
• Mis oli kontserdi (kuulatud muusika) pealkiri?
• Kus ja millal sa kontserti külastasid?
• Mis oli kontserdi teema (üldeesmärk)?
• Millist muusikat ( vokaal-, instrumentaal-, koori-, ...jm) esitati?
• Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)?
• Kes esinesid (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent,...jm)?
• Lugu, mis sulle kõige rohkem meeldis.
• Mis oli loo pealkiri?
• Mis stiilis on lugu kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz, ..vm)?
• Milline oli sinu arvates esituse tase (intonatsiooni puhtus, süvenemine, tehnika,..vm)?
• Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas?
• Mille poolest oli see lugu meeldejääv?
• Võrdle teost teiste muusikapaladega, mida esitati.
• Millist muud infot oli võimalik saada?
• Mida oleksid veel teada tahtnud?
• Milliseid ettepanekuid teeksid esinejatele /kontserdi organisaatoritele?
3) Kodukandi muusikaajaloo uurimine – kodukohas erinevatel aegadel klubide, kultuurimajade, seltside jm. tegevused, muusikakollektiivid, erinevad muusikastiilid, muusika ja tants, pillimuusika, rahvalaulud, regilaulud, pillimängijad, lauljad, muusikaõpetajad, kirikuõpetajad, organistid, muusikalavastused, kodukoha heliloojad, laulu tekstide autorid, kodukandi näitejuhid ja lavastajad jm.
Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne.
Kunsti-, muusika- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt kehtestatud nõuetele.
4. Loovtöö vormistamine
(1) Olenemata loovtöö liigist, koosneb kaitsmiskomisjonile esitatav loovtöö kirjalik osa järgmistest punktidest:
• Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus (kirjastiil Times New Roman, kirjasuurus 12, joondus keskele), töö pealkiri (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, trükitähtedega, kirjasuurus 14, joondus keskele), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass (kirjastiil Times New Roman, kirjasuurus 12, joondus keskele), juhendaja ees- ja perekonnanimi (kirjastiil Times New Roman, kirjasuurus 12, joondus keskele), töö valmimise koht ja aasta (kirjastiil Times New Roman, kirjasuurus 12, joondus keskele) (LISA 2);
• Sisukord (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, kirjasuurus 14, joondus vasakule);
• Sissejuhatus (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, kirjasuurus 14, joondus vasakule);
• Töö põhiosa (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, pealkirjad nummerdatakse, esimese ja teise tasandi pealkirja kirjasuurus 14, järgneva tasandi kirjasuurus 12, joondus vasakule);
• Kokkuvõte, sh enesehinnang tööle (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, kirjasuurus 14, joondus vasakule);
• Kasutatud kirjandus (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, kirjasuurus 14, joondus vasakule). Kui kasutatud kirjanduse tekstis viitamisel kasutatakse nurksulgudes järjekorranumbrit (nt [1, lk 79]), siis on kasutatud kirjanduse loetelu viidete kasutamise järjekorras. Kui kasutatud kirjanduse tekstis viitamisel kasutatakse muud ühtset viitamissüsteemi, siis on kasutatud kirjanduse loetelu tähestikulises järjekorras;
• Lisad (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, kirjasuurus 14, joondus vasakule). Lisad nummerdatakse.
(2) Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata.
(3) Viitamissüsteem peab olema kogu loovtöö kirjaliku töö ulatuses ühtne.
(4) Töös kasutatavad tabelid, joonised ja fotod peavad olema nummerdatud araabia numbritega ning sisaldama sisule vastavat lühidat pealkirja.
(5) Tabeli pealkiri kirjutatakse tabeli peale (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, kirjasuurus 10, joondus vasakule), joonise ning foto pealkiri joonise või foto alla (kirjastiil Times New Roman, paksus kirjas, kirjatähtedega, kirjasuurus 10, joondus vasakule).
(6) Kirjaliku osa maht uurimistöö puhul on orienteeruvalt 8-10 lehekülge, teiste loovtöö liikide puhul 5-7 lehekülge. Lehekülgede arv käib kogu loovtöö kohta (sh. sisukord ja sissejuhatus).
(7) Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4.
(8) Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5.
(9) Pealkiri 1 tähesuurus on 16 punkti, Pealkiri 2 tähesuurus 14 punkti. Tabelite, jooniste ja fotode tähesuurus on 10 punkti.
(10) Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 3 cm.
(11) Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge.
(12) Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse lehe alaserva keskele (Wordis -> lisa -> leheküljenumber).
(13) Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata (päise- ja jaluseriistad -> erinev esileht).
(14) Kasutatud kirjanduses (LISA 3) esitatakse järgmised andmed:
1) Autor või koostaja – perekonnanimi, initsiaal;
2) Pealkiri;
3) Köide, osa, number;
4) Ilmumiskoht, kirjastus;
5) Ilmumisaasta;
6) Lehekülgede arv.
(15) Interneti materjalide loetelus esitatakse järgmised andmed:
1) Võimalusel autori nimi, initsiaal;
2) Artikli pealkiri;
3) Materjalide internetiaadress;
4) Materjali hankimise kuupäev sulgudes.
(16) Kasutatud kirjandus järjestatakse sõltuvalt viitamissüsteemist kas tekstis viitamise järjekorras või tähestikulises järjekorras.
5. Loovtööde juhendamine
(1) Ühel juhendajal võib olla maksimaalselt 1 individuaalne või 1 kollektiivne juhendamine.
(2) Loovtöö juhendaja roll on suunav:
• Aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
• Soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
• Jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
• Nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
• Täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;
• Nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul (posterettekanne, PowerPoint, suuline esitlus).
(3) Loovtöö koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks on 15 tundi, mis sisaldab nii juhendamisele kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd.
6. Loovtööde esitlemine
(1) Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kes on hiljemalt 5 koolipäeva enne esitlust esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile oma uurimis- või praktilise töö (kunsti- või projektitöö, vm) koos kirjaliku osaga.
(2) Loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga väljaspool kooli.
(3) Mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed.
(4) Loovtöö esitlemisel võib kasutada erinevaid esitlusprogramme.
(5) Loovtöö esitlemisel õpilane:
• Selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
• Tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;
• Esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.
7. Loovtööde hindamine
(1) Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
• Kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
• Kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.
(2) Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja.
(3) Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud loovtöö aruande alusel LISA 1.
(4) Hindamiskomisjon annab õpilasele või grupile suulise hinnangu ja numbrilise tagasiside viiepallisüsteemis.
(5) Hindamiskomisjon täidab iga õpilase kohta loovtööde hindamislehe LISA 4.
(6) Loovtööde esitlemise kohta koostatakse protokoll LISA 5.
(7) Hinnang antakse:
töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;
kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;
muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust.
loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimist, kokkulepetest kinnipidamist, ideede rohkust, suhtlemisoskust;
loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine.
loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega.
Hinne on „5“, kui töö vastab täielikult teemale, seatud eesmärgid on täielikult saavutatud, valitud meetodid on sihipärased, töö ülesehitus on loogiline ja terviklik, sõnastus selge, korrektne ja sobiva stiiliga, vormistus ja viitamine on nõuetekohane, õpilane on aktiivne, peab kinni kokkulepitud ajakavast, esitluse ülesehitus loogiline, kergesti jälgitav, saavutas kuulajatega hea kontakti.
Hinne on „4“, kui töö vastab teemale, seatud eesmärgid on saavutatud, valitud meetodid on sihipärased, töö ülesehitus on loogiline, kuid ei ole päris terviklik, sõnastuses on mõningast ebaselgust, esineb üksikuid õigekirjavigu, esineb üksikuid puudujääke vormistuses või viitamises, õpilane vajab aegajalt juhendajapoolset meeldetuletamist, peab üldiselt kinni kokkulepitud ajakavast, esitluse ülesehitus on loogiline, esitluse näitlikustamine üldiselt sobiv, slaidide koostamisel mõned vead, kontakt kuulajatega hea.
Hinne on „3“, kui osaliselt töö vastab osaliselt teemale, seatud eesmärgid on osaliselt saavutatud, valitud meetodid on osaliselt sihipärased, töös on sisulisi puudujääke, esineb kontrollimata fakte, töö ülesehitus ei ole loogiline, töö ei ole terviklik, esineb sisulisi puudujääke, sõnastus ebaselge, esineb mitmeid õigekirjavigu, esineb suuremaid eksimusi vormistamise reeglite vastu, viitamine ebaõige või puudub täielikult, õpilane vajab pidevat juhendajapoolset meeldetuletamist, suhtlemisoskus rahuldav, esitluse ülesehitus ei ole päris loogiline, slaidide koostamisel esineb palju vigu, kontakt kuulajatega rahuldav.
Hinne on „mitterahuldav“, kui õpilane ei ole kinni pidanud juhendajaga kokkulepitud tähtaegadest, ajakavast või ei ole esitanud loovtööd.
(8) Kui õpilane ei ole määratud tähtajaks loovtööd esitanud, kirjutab juhendaja vastava selgituse loovtöö aruandesse juhendaja hinnanguna tööle LISA 1 või tehakse vastav märge loovtööde esitamise protokollis LISA 5.
8. Loovtööde säilitamine
(1) Loovtöid säilitatakse koolis kolm aastat.

  • Hargla küla, Valga vald, Valgamaa 68014 | tel: 7698721 mob: 53461955 | e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.